ettevõtte personalijuhile, koolitusjuhile, koolitusspetsialistile

Käsku? Muidugi saan anda ainult kogemustele põhinevaid soovitusi. Sujuv firmasisene koolitus ei ole veel kaugeltki iseenesest mõistetav – Generum Erakooli õpetajad on  kogenud nii eeskujulikku korraldust ja uskumatult elementaarseid vigu. Loodan, et heale ja kogenud koolituse korraldajale pakuvad meie soovitused äratundmisrõõmu. Kui aga koolitus pole õnnestunud, võib kasu olla mõnegi lihtsa tõe meeldetuletamisest!

1.Anna võimalus!
„Koolitada või mitte koolitada?“ dilemma puhul usalda suurte ja välisosalusega ettevõtete kogemust, kus tegemist on juba vaat' et traditsiooniga. Et, laias laastus, noored hädasti vene keelt peaksid õppima ja „vanad“ inglise keelt, on nüüdseks juba igapäevatõde. Võimalus boonusena võõrkeeli õppida on kindlasti arvestatav viis saada lojaalsemaid ja - mis veel toredam - oskajamaid töötajaid. Seega, kui tahad kaasa aidata sõbralikule kaadripoliitikale, anna töötajatele  võimalus keeli õppida!
2.Õpi ise!
Tutvu andragoogika põhialustega! Loe teooriat, vestle koolitajaga või osale üritustel, kasu on mitmepoolne. Või mõtle lihtsalt põhjalikult läbi täiskasvanute ja laste õpetamise/õppimise erinevused ja sarnasused. Mõtle, kuidas Sa ise täiskasvanuna tahaksid keeli õppida, mis sulle lemmikõpetaja juures meeldis, kas hakkad firmale otsima samasugust või sootuks vastupidist koolitajat. Parim viis firmasisese keeleõppe probleemide mõistmiseks on kogemine. Proovi kordki omal nahal läbi ja saad kohe teada, kui vähe on sul aega sõnade õppimiseks ja koduste tööde tegemiseks, kui visalt saad vanadest vigadest lahti ja kui palju aega keelestruktuuride ehk grammatika omandamine tegelikult võtab. Teooria ja praktikaga varustatuna oled koolitaja otsimisel juba teadjam.
3.Sõelu hoolega!
Koolitaja valimiseks tee korralikku eeltööd! Tihti mõeldakse „saatke meile koolituspakkumine“ all lihtlabast „mis maksab“! Võib saapapoeski mis-kallis-see-kaunis põhimõttega petta saada! Vähempakkumine, mis ikka veel tundub valikut määravat, on ju veel kahtlasem!
Üks otsustavatest valikukriteeriumidest on paindlikkus ja koostöövalmidus. Koostöö õppija ja õpetaja vahel, kliendi ja koolitaja vahel, klientfirma ja koolitusfirma vahel on igasuguse tulemusliku koolituse alus!
Parima hinna-kvaliteedi suhte leidmiseks pööra tähelepanu juba pakkumise vormistusele, uuri koolitaja tausta ja kogemusi, vestle soovitajatega, korralda kindlasti koolitajaga kohtumine, tutvu õppemetoodika ja -materjalidega! Küllap tunned õige ära! Kui veel kursuse-eelne õppijate testimine sujub ja õpetaja isik sobib, peaks risk olema minimaalne!
4.Usalda koolitajat!
Kui sobiv koolitaja on leitud, usalda teda! Nii koolituse eesmärkide püstitamisel, õppematerjali valikul kui aruandluse vormistamisel võta kuulda koolitaja kui spetsialisti arvamust!
Tuleb näiteks leppida, et alg- või elementaarastme õppija ei saa 60 tunniga tööl võõrkeelega veel hakkama! Muidugi on kokkuleppe küsimus, mida me “hakkamasaamise” all mõistame. Küll võib kursusel anda -olenevalt ühisest otsusest- vajaliku sõnavara, keelestruktuurid, vestlusmudelid, kirjanäidised ja muu keelematerjali edaspidiseks iseseisvaks tööks.
Teine lahkarvamisi tekitav punkt on hindamine koolituse aruandluses. Täiskasvanute keeleõppes ei tohiks ühekordselt esitatud eksamitulemust mitte mingil juhul “raha tagasimaksmise” aluseks võtta. Ka objektiivse koondhinnangu andmiseks on meil õppijate kohta vähe liiga infot: IQ, õpivõime, perekondlik või tervislik olukord jne. Kuidas peaksime hinnangu sõnastama, kui õppija käis kehvalt kohal aga saab keelega hakkama; või kui selle kursusega tõesti veel põhitõedki keelekasutusse ei jõua, kuid inimene püüdis, oli tubli jne.
5.Sõnasta eesmärk!
Tuleta meelde, et vähemalt keeleõppes imesid ei ole! Kiiresti ja kohe ei saa midagi! Püstita lõppeesmärk, leia koos koolitajaga eesmärgile jõudmiseks vajaminev tundide/kursuste arv ja sõnasta konkreetse kursuse realistlikud eesmärgid. Kuigi keeleõpe on reeglina pikk protsess, on ka lühikesel kursusel mõte, kuid eesmärk ei saa siis olla “keele omandamine” vaid keeleoskuse aktiviseerimine või spetsiaalselt koostatud keelematerjaliga tutvumine edasiseks iseõppimiseks, näit. 20-30 t erialase keele kursuse puhul.
Moodne oleks, kui tulemus oleks võimalikult mõõdetav. Jälle peab silmas pidama, et lühikese kursuse lõpus võib mõõta/kontrollida ainult konkreetset äraõpitud materjali, mitte oodata uut keeleoskuse astet. Näiteks inglise keele puhul jääb 60-tunnise kursuse puhul aste reeglina samaks ja keskastmele jääb täiskasvanud õppija tihtipeale eluajaks.
On sisuliselt üsna ükskõik, kas eesmärgid sõnastatakse formaalselt lepingu lisana või mitteformaalses vestluses, peaasi, et vajadused ja võimalused on realistlikult läbi vaagitud.
6.Aita õppijat!
Õpitulemuste saavutamise nimel ei tohi me ühtegi soodustavat tegurit kasutamata jätta, liiatigi põhilist - motivatsiooni! Lapsed on teadagi motiveeritud rohkem väliselt (hinded, vanemate ja õpetaja kiitus/laitus) kui sisemiselt (huvi, tunnetatud vajadus õppida). Täiskasvanu puhul on motivatsioon muidugi sisemine ehk “tema probleem”, kuid koolituse osava korraldusega saame lisada väliseid motivaatoreid. Mitmes ettevõttes on end õigustanud karm kuid efektiivne rahaline seotus kursusel osalemise ja tulemustega. Nii tekib firmasisese koolituse puhul võimalus luua ideaalilähedane õpikeskkond: sisemine motiveeritus + leping õppijaga, millega kokkulepitud tulemuse saavutamiseks on võimalik panna inimesed õppima, mitte puuduma, tegema koduseid töid, valmistuma testideks ja eksamiks.
7.Loo õpitingimused!
Sujuv, pingevaba, segamatu, meeldivas töises atmosfääris kulgev koolitus võib tõesti tekkida ka “iseenesest”, tegelikult on siis eeltingimused selleks meeldivate grupisuhete, avarate ruumiliste ja rahaliste võimaluste ning koolitaja õnnestunud leidmise näol vaevata täidetud. Ära jää lootma, et asjad kulgevad toredasti iseenesest! Enamasti on pealtnäha kerge tulemuse taga korralik ja professionaalne eeltöö. Halvamaiguline “rutiin”, tegelikult “rütm” on hädavajalik õpitingimus! Hoolitse selle eest, et rütmi võimalikult vähe häiritaks - taga vajalik ruum ja aeg! Püüa saavutada selline tunniplaan, et õppetöö toimuks segamatult ja et õppijad saaksid selles osaleda. On raske nõuda häid õpitulemusi, kui tunnid toimuvad planeeritud koosolekutega samaaegselt või hilja pärast tööd. Kooskõlasta koolituseks planeeritud ruumi kasutamine. Mida arvata olukorrast, kus õpetaja koos õppijatega peab maja pealt sobivat tühja ruumi otsima? Suured plaanid võivad luhtuda “pisiasjade” tõttu, meister ei ignoreeri oma töö detaile!
8.Väldi tuntud ohte!
Hoia kinni firmasisese koolituse peamistest eelistest: soodne hind, ajavõit, võimalus tellida erialakeele kursust – kuid ära unusta ohte!
Ära ürita kõiki keelehuvilisi ühte gruppi suruda. Kuigi erinevused õppijate keeleoskuses on paratamatud, peaks eelistama pigem mitme väiksema erineva astme grupi kui ühe suure segagrupi komplekteerimist. Kui grupp koosneb kolleegidest, võib see täita sotsialiseerivat “suvepäevade”osa, kuid võib kaasa tuua rollide ja staatuse probleemi. Hõivatud ja/või tundlikud keskastme ja tippjuhid peaksid vajadusel saama õppida individuaalselt.
Kindlasti ei ole mõtet töötajaid vastu tahtmist õppima sundida. Vahel on õppijal töökeskkonnas raske ümber lülituda, lootusetu on proovida jooksvalt tööülesandeid täita. Pärast tööaega õpingutele keskendumiseks läheb vaja mitmekordseid motivaatoreid; kursusega samale ajale planeeritud üritused võivad õpirütmi taastamatult häirida.
9.Hoia silm peal!
Kuigi võti firmasisese koolituse õnnestumiseks on põhjalikus ettevalmistuses, peab koostöö jätkuma ka kursuse käigus. Hoia end toimuvaga kursis, teavita probleemidest kohe, tegutse! Koos kooliga leiate lahenduse: “järelaitamistunnid”, grupi liikmete vahetus, parema ruumi leidmine, tunniplaani muutus, õpetaja vahetus, õppematerjali muutmine, lausa kursuse katkestmine jne. Tagantjärgi tarkus aitab parimal juhul alles järgmine kord!
10.Õpi kogemustest!
Muudkui õpi ja õpi! Õppetunni saad nii hästi kui halvasti läinud koolitusest. Ebaedu puhul vestle õppijate, õpetaja ja koolitajaga. Kus tegid vea? Kas ebaedul oli üks suur või mitu väikest põhjust? Mitu osalejat ei olnud rahul? Millega konkreetselt? Kas ja kuidas teed vahet subjektiivse virina ja objektiivselt halva tulemuse vahel? Kui viitsid õppida, oled kindlasti järgmine kord targem! Hea kogemus õpetab paremini, kuid mitte ilma analüüsita. Ikka proovi eristada, milline oli sinu osa  koolituse õnnestumisel, mida teed kindlasti ka järgmine kord samuti või paremini.

Kui kõik läks korda, õnnitle ennast ja tunnusta partnerit, sest eduka firmasisese keelekoolituse võti on edukas koostöös  kooli ja firma vahel!

Ene Vasli
Generum Erakooli juhataja, inglise keele õpetaja
Eesti Ekspress, 19.aug 2004